Mine sisu juurde

Ivo Linna

Allikas: Vikipeedia
Ivo Linna
Ivo Linna esinemas Heateo festivalil Tammsaare pargis 7. mail 2011
Ivo Linna esinemas Heateo festivalil Tammsaare pargis 7. mail 2011
Sündinud 12. juuni 1949 (75-aastane)
Kuressaare
Seotud esitajad Apelsin, Rock Hotel
Ivo Linna 1974. aastal
Foto: Jaan Künnap

Ivo Linna (sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares) on eesti poplaulja. 1996. aastal esindas ta koos Maarja-Liis Ilusaga Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel ja saavutas lauluga "Kaelakee hääl" viienda koha.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]
Ivo Linna 1987. aastal
Foto: Jaan Künnap

Ivo Linna on lõpetanud Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli ja õppinud aastail 1967–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust.[1]

Muusikutee

[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Linna on alustanud laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansambliga Müstikud (1966–1967). Sellele järgnes ansambel System (1968) ja seejärel taas Müstikud (1969), kuid seekord tegutsesid nad Tartus. Nõukogude armees teenis Ivo Linna Eestis – ta oli Tondil sõjaväeorkestris muusik.[1]

Telepubliku ette astus Ivo Linna esimest korda 1968. aasta sügisel Eesti Televisiooni saates "Kanal 13", mille toimetaja ja saatejuht oli Mati Talvik. Ivo Linna laulis 1970. aastal valminud telefilmis "Duett-Duell" lugu "Julge laul".[1]

Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli ta baar-varietee Tallinn ja hiljem ka teiste varieteede solist. Aastail 1973–1974 oli ta Olav Ehala ansambli solist, aastal 1975 oli orkestris Vana Toomas, aastail 1975–1980 kuulus ansamblisse Apelsin ja aastast 1978 ansamblisse Rock Hotel. Viimasesse kuulus ta 2022. aastani, mil ansambel tegutsemise lõpetas.

Ivo Linna töötas alates 1985. aastast Eesti Raadio estraadiorkestri koosseisulise solistina.[1] Ta on üle 30 aasta teinud koostööd Antti Kammistega. 2010. aastate teisest poolest alates on Ivo Linna esinenud Eesti lavadel koos ansambliga Supernova.[2]

Laulva revolutsiooni ajal kujunes Ivo Linna selle üheks juhtmuusikuks. Ta on laulnud kuulsaks Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu: "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" ja "Isamaa ilu hoieldes".[1]

Tuntud laule Ivo Linna esituses

[muuda | muuda lähteteksti]

Muud

[muuda | muuda lähteteksti]
Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna 2018. aastal
  • Ta osales oma kooli poistekoori koosseisus 1960. aasta üldlaulupeol Tallinnas.[3]
  • Ivo Linna astus esimest korda lavale rahva ette 29. oktoobril 1966 Saaremaa esimese kitarristide ansambliga Müstikud.[4]
  • "Ma olen olnud sellel helesinisel ekraanil aastast 1968. Esimene esinemine ekraani vahendusel tolle aasta 28. novembril, kui näidati varem tehtud salvestust, on selgelt meeles," on Ivo Linna oma teleesinemiste kohta öelnud.[5]
  • Saatest "Kanal 13" on säilinud vaid helisalvestis, millel on Ivo Linna esimene Eesti Televisioonis esitatud lugu "Armastan vaid sind" ("Armastada teisi eal ei saa ...", originaalis "I'll Never Fall in Love Again"), mis on ka laulja esimene ametlik salvestis. Ta esitas sellel lisaks ansambel The Beatlesi loo "Hey Jude" järgi tehtud laulu "Hei, Liis". Ivo Linna ise on öelnud, et "see on kõige parem biitlite paroodia, mis üldse tehtud on".[6]
  • Ivo Linna hiti "Julge laul" loo autorid on Tony Macaulay / John MacLeod (esmaesitus 1968. aastal). Selleks, et seda lugu oleks võimalik ka Nõukogude Liidus esitada, pidi tol ajal autor olema mõni Ida-Euroopa helilooja, mistõttu on 2001. aasta Ivo Linna kogumikplaadil veel ekslikult loo autoriks märgitud J. Komenski.[1]
  • Pärast sõjaväeteenistust töötas ta 1971. aastal lühikest aega RAMETO toimetaja-administraatorina.[7]
  • 1974. aastal esitas Ivo Linna Valter Ojakääru ja Jaan Kaplinski laulu "Vastu kerkivale kuule", mille tekstis on read "Saame oma tuppa, saame ühte voodi, saame teineteise nõnda kui meid loodi". Eesti Raadios keelati "pornograafilise" teksti tõttu selle laulu esitamine.
  • Enda esitatavatest lugudest on Ivo Linna lemmiklaul "Laula mu laulu, helisev hääl" (Kenny Rogers / Leelo Tungal), mis on tema repertuaari kuulunud 1982. aastast.[5]
  • ""Kikilipsust" ei oodanud me lugu tehes mingit hitti, aga see on kindlasti kõige rohkem soovitud lugu minu repertuaarist," on Ivo Linna öelnud.[4]
  • 1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel 5. koha saanud "Kaelakee hääles" laulmisele puikles Ivo Linna alguses kõvasti vastu, kuna pidas end vanuse poolest ebasobivaks.[8]
  • 2016. aastal Jõgeval toimunud II Eesti naiste tantsupeol "Mehe lugu" oli Ivo Linna peo patroon kui eesti mehe parim etalon.[1]
  • Ivo Linna on ETVs 2018. aastal juhtinud mälumängu "Reis ümber Eesti" ja kuulunuid aastaid Eesti Raadio saate "Mnemoturniir" mängijate koosseisu.
  • Oma suvekodust Muhumaal on andnud Ivo Linna hea ülevaate Tallinna Televisiooni saatesarjas "Kas tohib?".
  • Laulja luges 14. mail 2021 ette Tallinna päeval toimunud e-etteütluse. (1988. aasta 14. mail esitas ta esimest korda viis isamaalist laulu.)[9]
  • Ivo Linna on öelnud: "Minu vend Taivo oli suunaja number üks, et minust saaks muusiku elukutse pidaja. Ilma vanema vennata ei oleks minust mingisugust lauljat saanud."[10]
  • Ivo Linnal on The Beatlesi fännina üle 300 nende originaalplaadi ja 230 kogumiku.[7]

Rolle filmides

[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eurovisiooni lauluvõistlus

[muuda | muuda lähteteksti]
"Eurolaul" / "Eesti laul" Eurovisioon
Aasta Laul Punktid Koht Kaaslauljad Punktid Koht
1994 "Elavad pildid" 112 3 – – –
1996 "Kaelakee hääl" 62 1 Maarja-Liis Ilus 94 5.
1996 "Lihtne viis" 40 12 Kadi-Signe Selde – –
1998 "Andesta" 56 6 Evelin Samuel – –
2002 "Computer Love" 14 10 Yvetta Kadakas – –
2017 "Suur loterii" 12 5 – – –
2021 "Ma olen siin" 2 11 Robert Linna

Diskograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1984 "Ivo Linna" 12" LP, Meloodia
  • 1993 "Ivo Linna '93", CD ja MC, AS Fifaa
  • 1996 Maarja-Liis Ilus / Ivo Linna, "Away From Home / Kaelakee Hääl", CD singel, Kaljuste Music Group
  • 1998 "Iff 1" CD ja MC, Ivo Linna
  • 1999 Ivo Linna ja Rock Hotel "Kõva ketas", CD, Hitivabrik
  • 2001 "Enne ja pärast päeva", CD, Hitivabrik
  • 2001 "Eesti kullafond" 3MC, 3CD, Hitivabrik
  • 2006 "Üksi, iseendas üksi..." Hitivabrik
  • 2009 Ivo Linna ja ansambel Supernova "Originaal", CD, Eesti Rahvusringhääling
  • 2009 "Sangar seiklusfilmis" ERR, DVD
  • 2012 "Kui ma oleksin jõuluvana", CD
  • 2013 "Päike sõbra aknas", CD, LP, Ivo Linna
  • 2015 Ivo Linna, Tõnis Mägi, Jaak Joala "Las Jääda kõik, mis hea...", Hitivabrik, 2xCD
  • 2017 Ivo Linna ja ansambel Supernova "Iff. Suur loterii", CD, LP, Seashore Production, DVD
  • 2018 "Ivo Linna laulab Raimond Valgre laule", Hitivabrik, CD, LP
  • 2018 "Unustatud ja unustamatu noorus", Vaiguviiul, 2xCD
  • 2019 "Südames Eestimaa", Hitivabrik, CD, LP
  • 2019 "Tundmatu Ivo Linna" (Eesti kullafond), Hitivabrik, 3xCD
  • 2020 Ivo Linna, Politsei- Ja Piirivalveorkestri Big Band "Moevooludest hoolimata", LP
  • 2021 "Taevatähtedest tee", Wolf Events OÜ, CD, LP[19]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Laulja emapoolsed vanavanemad olid küüditatud; ta on näinud vaid oma Siberist tagasi toodud vanaema.[20]

Ivo Linna on muusik Taivo Linna ja kiviraidur Temme Linna noorem vend. Nende onu oli ajakirjanduse uurija Juhan Peegel. Ivo Linna isa Timoteus Linna oli õigeusu preester, koorijuht ja Kuressaare muuseumi direktor, ema Helene töötas samuti muuseumis.[21]

Aastatel 1973–1995 oli ta abielus ajakirjanik Reet Linnaga. Neil on tütar Hanna-Stina Vahimets[22] ja poeg Robert Linna.[20]

1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga.[23]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Nädala juubilar: Ivo Linna 70. Kesknädal.
  2. ↑ Ivo Linna ansambliga Supernova.
  3. ↑ Ivo Linna: kõige suuremad on tegelikult kõige lihtsamad inimesed. Pealinn, 27. september 2021.
  4. ↑ 4,0 4,1 Ivo Linna oma populaarseimast loost: me ei oodanud sellest mingit hitti. err.ee, 16.10.2016.
  5. ↑ 5,0 5,1 Ivo Linna: ma tunnen, et olen eestlaste oma. Peegel nr 15.
  6. ↑ Ivo Linna muusikukarjääri algusaegadest. Kuulutaja, 11. jaanuar 2019.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Tere Iff, kuidas läheb? Eesti Päevaleht, 12.06.1999.
  8. ↑ Ivo Linna ei tahtnud „Kaelakee häält“ laulda: mõtlesin, et mis tilulilu lugu see nüüd on?! Õhtuleht.ee, 6. juuli 2018.
  9. ↑ Ivo Linna: kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise. Pealinn, 04. mai 2021.
  10. ↑ Ivo Linna: minu vend Taivo oli see, kes minust inimese kasvatas. Kroonika, 27. juuni 2016.
  11. ↑ Eesti filmi andmebaas.
  12. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  13. ↑ "Krummi preemiaga tunnustati Ivo Linnat". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2017. Vaadatud 23. märtsil 2018.
  14. ↑ Monika Undo. Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna armastab eesti keelt igavesti Õpetajate Leht, 18.05.2018.
  15. ↑ "Saarlased valisid sajandi saarlaseks Ivo Linna". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2018. Vaadatud 23. märtsil 2018.
  16. ↑ Ivo Linna pärjati Kuldse Plaadi eriauhinnaga
  17. ↑ "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale" menu.err.ee, 20. august 2018
  18. ↑ Tallinna linna teenetemärk.< Linnameedia.
  19. ↑ Ivo Linna. Discography.
  20. ↑ 20,0 20,1 Ivo Linna: püüan olla leebe vanaisa. Saarte Hääl, 7. september 2019.
  21. ↑ Ivo Linna: ilma vanema venna Taivota ... Õhtuleht, 27. juuni 2016. Vaadatud 04.02.2023.
  22. ↑ Kristi Vainküla, Ivo Linna sai vanaisaks, Õhtuleht, 4. jaanuar 2000
  23. ↑ Ivo Linna: otsus Reedast lahku minna oli õige, olen sellest ajast saati olnud õnnelik. Õhtuleht, 13. juuni 2009.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
1990. aastad
2000. aastad
2010. aastad
2020. aastad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ivo_Linna&oldid=6729362"